Püüan siis siin natu oma toimetamistest teada anda siis…..
Kohale jõudsime õnnejoovastustes vanurite aplodeerimise saatel…..miks nad küll piinavad ennast kui nii hullult lennata kardavad Päris lahe linn see Auckland……arvestades seda et ta on üks maailma suuremaid linnasid, siis kesklinn on ikka maru pisike küll. Seda aga ümbritsevad päris pirakad elamurajoonid, tootmispiirkonnad, vanad vulkaanid, mis paraku enam ei toimi ja palju vett.

Õnneks ei pidanud me oma kodinatega kaua ringi majandama …… lennujaamas võttis meid sõps kenasti peale ja sõidutas enda juurde, kus me siis terve nädala kodututena aega veetsime:)
Õnneks oleme nüüdseks kenasti õnnelikud kodu omanikud, võttis aega aga tasus ära…..vist ;)

Rõdult vaatame miljoni vaadet ja naudime mõnusalt õlut !!!!!
Õlle on siin muide suht sama hinnaga mis meil kodus, ainult pudelid krt on väiksemad ….

Elame siin koos 3 tibiga…..mõistagi elu hea meil :)
Varem veel pole mulle keegi võõras tüdo sõnumit saatnud ja küsinud kuna kodu tulen, et ta teaks süüa teha :) … päris tuus mis ;)
Mis me siis siiani teinud oleme …… töö otsimine jäi algul nagu pisut tagaplaanile, lihtsalt tsillisime pisut, ei oleks uskunud et see nii pikale venib :) Tööle saime alles umb. 3 nädalat pärast saabumist …… aga no me olime ju Eestist suurte rahadega :) Kõige mõnusam töö pole aga no laboureri elu on kah tore ju :)

Natuke oleme siin juba lähiümbruses ringi ka kolanud….sõpsidel auto ja eks me siis kasutame vabu hetki sellega ringi rallimiseks.
Kusjuures sõrmuste isanda filmi teema ei olegi nii vale, loodus on siin tõesti ilus, mäed on vinged! Kusjuures nad ei ole nagu mingid kaljud või midagi vaid just täpselt ümarad maalilised mäed :)

Käisime ju matkamas, jätsime naised kodu valvama ja läksime meestega metsa :)
Telkimiseks sobivat kohta leida nende paljude karjamaade vahel on suht tõsine üritus. Õnneks siiski leidsime ühe väikese jõe kaldal veiste kakanaatorite vahel mõnusa koha.
Varem pole ma sellist vee tõusu oma silmaga näinud, vedas et telgi kõrgemale panime, lõket pidime küll mingi meetrikese edasi kolima, jõgi lissalt tõusis mingi pool meetrit.

Vahelduseks käisime ka kalal, mingi tripi käigus avastasime ühe tammi juures et seal ujuvad päris prisked kalad ja arvake ära kes järgmisel päeval õnge ostsid :)
Meid väga ei heidutanud sealne „no fishing” keeld ja pärast natukest kalastamist läksime koju mitme siiani tuvastamata kalaga…..maitsesid muide hästi.